Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole
Pealegi väljenduvad paljud iseloomuomadused vastavalt inimese soole, haridusele ja temperamenditüübile. Näiteks peegeldub pedantsus tihti juba ameti valikus, introvertsuse tunnuseks võib aga kõrgharidusega inimesele kujuneda ideede ja arusaamade agar esitamine teistele. Kes või mis on isiksus? Isiksus on individuaalsete omaduste ja tunnuste püsiv kogum. See tähendab, et isiksus on inimene kõigi oma seesmiste omaduste ja väliste tunnustega- inimene kogu oma hiilguses! Isiksuseteooriaid, mis püüavad kõik leida seletusi inimeste erinevustele on psühholoogias väga palju. Esimeseks isiksuseteooriaks võiks lugeda Hippokrates`e teooriat 4 kehamahlast, mida on edasi arendatud mitmete spetsialistide poolt ja mida tänapäevalgi veel tuntakse. Igas inimeses olevat 4 erinevat kehamahla : kollane sapp e. chole, must sapp e. melanos chole, veri e. saingus ning lima e. flegma. Vastavalt nendele on näha milline kehamahl valitseb ning milline on inimese temperament.