- Neil on erinev riiklik regulatsioon ja erinev sotsiaalne kontroll. Õiguspärane käitumine seondub positiivse sotsiaalse kontrolliga, õiguspärast käitumist ergutatakse, selle eest jagatakse hüvesid. Õigusvastane kontroll seondub negatiivse formaalse sotsiaalse kontrolliga, õigusvastast käitumist sanktsioneeritakse. Sanktsiooni saab mõista kui reageeringut mingile aktile. Saab ka rääkida positiivsest sanktsioonist. 6. Õigusliku käitumise sotsiaalsed ja isiksuselised tegurid. Inimese õiguspärase käitumise motiivideks võivad olla: · Sisemine veendumus õiguspärase käitumise motiivina õigusnormide õiguspärasuses ja õigluses · Individuaalne ja sotsiaalne vajadus seadust järgida · Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine inimene täidab norme, et realiseerida oma õigusi · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees.
( üldsuse kaitsmine kurjategija isoleerimisega e kindlustamine; kurjategija taunimine talle karistuse kohaldamisega e hirmutamine; kurjategija selline mõjutamine, et ta uusi tegusid toime ei paneks e kasvatamine) 2. Üldpreventiivne toime Juriidiline vastutus peab välistama teiste isikute poolt edaspidised õiguserikkumised. Sisuliselt tähendab üldpreventsioon seega karistusega ähvardamist. 6. Õigusliku käitumise sotsiaalsed ja isiksuselised tegurid. Õiguskäitumine - Inimese seesmine muutumine tegevuseks sotsiaalset oluliste objektide suhtes. Tegevus omakorda koosneb üksikutest operatsioonidest, käitumisaktidest. Käitumine kujutab endast väliselt jälgitavaid käitumisakte, milles realiseeruvad tema sisemised ajendid. Käitumisel kui inimese aktiivsusel on 2 kriteeriumi: 1) käitumisel on alati sotsiaalne tähendus; 2) käitumine väljendub välispidiselt konkreetsetes tegevusaktides.
annaabi.ee 
