Vanemad karistavad oma lapse agressiivsuse eest: Vanemad peavad oma lapse agressiivsust mõistlikult maha suruma. Vanemate vale käitumine sellisel juhul toob üleliigse agressiivsuse. 3. Tavaliselt vanemad erinevalt reageerivad laste agressiivsuse ilmumisele. See sõltub sellest, kelle poole oli agressiivsus: Kui täiskasvanule siis laps karistakse rangemalt, kui eakaaslasele. Agressiivsuse mõõtmine. Agressiivsust saab mõõta projekiivsete metoodikate abil, isiklikute testide abil, eksperimentaalsete olukorrdade organiseerimise abil, kus stimuleeritakse just agressiivsus. Nende meetodite abil võib selgitada sügavaid tendentse, mida raske märkata ainult jälgimisega. Agressiivsuse juhtimine on üks olulisem asi paljudel spordialadel, k.a. need alad ,kus agressiivsust võib suunata pallile, odale, või teisele objektile. Allikad: 1.Agressiivsus sportimisel. SPORDI ÜLDAINED - III tase. Kaivo Thomson 2. Agressiivsuse kujundamine sportlastel .
Kolmandal eluaastal on märgata soorolli käitumise esimese kujundamise tunnuseid lastel jäljendamise kaudu. Laps hakkab rohkem jäljendama temaga ühesoo täskasvanule, kusjuures oma vanematele lapsed jäljendavad tihedamini, kui teistele täiskasvanutele. Laps juba suudab liigendada oma tegevuseid täiskasvanutega koostööst, mis mõjub ka kõnele: " Vova annab süüa!, " Tata valab vesi", aga pärast: " Mina mängin", " Mina lähen jalutama". Isiklikute tegevuste mõistmine on iseseisvuse uue plaksatuse aluseks ja valmistab järgmise murdeperioodi ette 3 aasta kriis. 1.3. Mängutegevus Sellel perioodil aineline-manipuleeriline tegevus muutub juhtivaks. Laps ei mängi, vaid manipuleerib esemetega, sealhulgas ja mänguasjadega, keskendudes nendega tegevustele. Aga vaatamata sellele, varase vanuse lõpus mäng oma esialgsetes (ainelistes) vormides ikkagi tekib