Kindlasti loeti siis ka rohkem ajalehti, aga televisioon oli vähem arenenud. Tol ajal ei olnud internetiajalehtedest veel jälgegi, seetõttu telliti ka kõvasti rohkem ajalehti ja ajakirju. Tulevikus nende tellimine aga jääb aina vähemaks. Minu peres käib küll iga päev ajaleht Postimees, kuid ma eelistan siiski lugeda seda interneti vahendusel. Veebis meeldib mulle lugeda siiski kõige võrkpallialaseid uudiseid. Mina isikliklikult võin julgelt öelda, et ohustan nii öelda meediaväljaandeid selles suhtes, et ajalehti paberikujul ma ei loe, kuna neid kõiki on võimalik leida ka internetist. Raadiot kuulan vaid siis, kui istun autos ja seda enamasti kooli minnes ja tulles. Ajakirjadega eriti kokkupuuteid pole mul kunagi olnud. Televiisorit vaatan aga küll. Hommikuti juhtun vahel nägema ETV kanalilt ,,Terevisiooni", õhtul aga mängivad õhtusöögi kõrval mõnikord ,,Reporter" või TV 3 uudised.
Pidades konverentsi kõnesid, teadlastega teistest riikidest, on võimalus istuda praktiliselt ühe laua taga viibides samas asukohas aga rääkida teises riigikeeles. Tõlkekirjanduse vähenemine on halvem neile, kes pole võõrkeeles nii osavad. Toome näiteks - 60 aastased inimesed, kes ei oska nii hästi inglise keelt, ei suuda lugeda ingliskeelseid raamatuid läbi ja sellepärast on tõlkekirjanduse vähenemine neile kahjulikum. Loomulikult on tõlkimata raamatud originaalsemad aga minul isikliklikult on mugavam lugeda raamatuid eesti keeles. Minu enda eesti keel areneb ja samas saan ka midagi väljaspoolt oma kultuuri või keelt. Aga kuna maailma piirid on nii laienenud, tuleb välismaalt sisse palju võõrkirjandust. See on mitmel põhimõttel hea ja halb. Välismaal õppimine on huvitav teema. Kindlasti on see kasulik - omandada kogemusi, praktikat võõrkeelel, avastada maailma ja õppida midagi, mis sa oma mugavusringkonnast ei saa.
annaabi.ee 
