Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa abikaasade lahuselu? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 Kristiina omandas korteri pärimise teel ning seega see korter kuulub lahusvara hulka. Tulenevalt PKS § 27prim Kristiina valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. PKS § 23 lg 1 ütleb, et kui abikaasad elavad lahus võib Tiit nõuda Kristiinalt et Kristiina loovutaks perekonna ühise eluaseme ehk siis selle korteri talle ainukasutamiseks kui see on vajalik suurte isikle vastuolude vältimiseks. Kohus peab otsustama kas see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Kui kohus nii otsustabki siis tulenevalt PKS § 23 lg 2 saab Kristiina nõuda sellelt õiglast kasutustasu. Variant a: Tiit ja Kristiina abielludes abieluvararežiimi ei valinud, kas korter on käsitletav ühis- või lahusvarana? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 on korter käsitletav lahusvarana. Variant b: Tiidu ja Kristiina abielu lahutatakse. Kas nende nõuded teineteise vastu on
ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud moraali- ja kõlblusnorme nii võlasuhetet tulenevate kohsutuste täitmisel kui ka oma õiguste teostamisel). Laieneb läbi TsÜS §138 lõike 1, mis kohustab oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. TsÜS- I § 138 lõike 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine seadusevastasel viisil lubatud, samtui selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on tekitada kahju teisele isikle - VÕS §6 lg 1: HUP võlasuhteses (vrdl TsÜS §138) - VÕS §6 lg 2: HUP ülimuslikkus võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu - Legaaldefinitsioon puudub (avatud norm) Enne kui hea usu põhimõtet kohaldada, tuleb kontrollida, kas seaduses ei ole juba olemas regulatsiooni, mis võimaldaks tekkinud õiguslikku probleemi rahuldaval viisil lahendada (subsidiaarsuse