Sel ajal veel anesteesiat ei tuntud. Muhamedile omistatakse ka seda, et ta olevat esimene kes väitis, et igale haigusele on alati põhjus ja ravi olemas, välja arvatud vananemine. Selline uskumus, et igale haigusele on ravi, viis mitmeid moslemeid otsima ravi kõigile teadaolevatele haigustele. Enamik varajasi islami meditsiini autoreid olid pigem vaimulikud kui otseselt arstid. Meditsiin oli seega keskaegse islami kultuuri üheks keskseks osaks. Üks tuntud autor on Hunayin ibn Ishaq (9.saj). Tema tõlkis mitmeid Galeni töid araabia keelde, tõlkis ka mitmeid India ja Pärsia töid. Peagi pärast seda hakkasid mitmed moslemi arstid tegema mitmeid edasiarenguid. Edasiminek meditsiinis oli suur ja toimus mitmetes valdkondades: allergoloogias, anatoomias, bakterioloogias, botaanikas, hambaravis, embrüoloogias, etioloogias, immunoloogias, kirurgias, zooloogias, teraapias jne. Teati ka, et teraapia käigus ei pidanud patsiendil tingimata kirurgilisi protseduure läbi viima.
eeldatav, religioonile vastav On öeldud, et ühelgi teisel religioonil pole nii palju ajaloolist tõendusmaterjali, teine ütleb et mujal religioonides ei näe me rohkem valetamist kui nendes Hadithides Ehk siis ei pruugi olla midagi pistmist tõe väärtusega traditsioonilises mõtlemises kui otsustatud, et nii on, siis on Prohveti biograafiad Kronoloogiline loetelu sellest, mida islami prohvet tegi, peaks kaasa aitama traditsiooni mõistmisele Ibn Ishaq teos säilinud osana, täielikult pole On säilinud osana Ibn Hisami prohveti biograafiast, pmst Hisam toimetas Ishaqi tööd (9.sajandil) Islami tugisammas 1. Usutunnistus ehk Sahada pole teist jumalat peale Allahi; Muhammad on prohvet (mingid vennad lisavad veel et mingi keegi on asejumal) 2. Palve ehk Salat päevas 5x, algul oli palvekordi 3; tänapäeval palvetatakse meka suunas, kunagi Jeruusalemma suunas. Naised ei tohi pärast sünnitust ja kuupuhastuse