Soojusefekt — soojushulk, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörduval ja täielikul reageerimisel. 3. termodünaamika II seadus: entroopia, Gibbsi energia: Termodünaamika esimene seadus ei ütle midagi protsessi suuna kohta. Looduses paljud protsessid kulgevad tasakaaluoleku poole — isevooluliselt. Teoreetiline alus protsessi suuna määramiseks: soojus ei saa ilma tööd tegemata minna üle külmemalt kehalt soojemale. (see kehtib isevooluliste protsesside ja süsteemide kohta) Selle matemaatiliseks üleskirjutuseks sobivad olekufunktsioonid. Keemilised süsteemid püüdlevad energia miinimumi poole, s.o. U ja H vähenemise suunas (∆U<0, ∆H<0). Looduses on palju endotermilisi reaktsioone, kus soojus neeldub ((∆U>0, ∆H>0). Protsessi termodünaamiline pöörduvus Termodünaamiliselt pöörduva protsessi tunnused: 1. protsess on üksteisele lõpmatult lähedal olevate tasakaaluolekute jada 2
*Kui me mõõdame vedeliku pindpinevust, siis me mõõdame vedeliku ja selle kohal oleva õhu piirpinna ühikulist vabaenergiat. *Kõige üldisemas mõistes tähendab pindpinevus pindliia tasakaaluenergiat vedeliku ja ta enda auru piirpinnal. *Igasugune pinna hõivanud molekulide arvu või omaduste muutus toob esile ka piirpinna energia muutuse. *Pinna vabaenergia muutus võib olla seotud nii pindala muutusega, kui ka pindpinevuse muutusega. *Seaduspärasuseks on ikka vabaenergia vähenemine isevooluliste protsesside korral, e. G < O väheneb piirpinna suurus (koagulatsioon) väheneb pindpinevus (e. toimub aine osakeste ümberjaotumine piirpinna ja faasi sisemuse vahel e. teatavate ainete kogunemine pindkihti e.adsorptsioon. Pindpinevus sõltub: *Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust. *Mida tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud, seda suurem on pindpinevus ja seda raskem on gaasi molekulidel end sinna vahele suruda.
*Kui me mõõdame vedeliku pindpinevust, siis me mõõdame vedeliku ja selle kohal oleva õhu piirpinna ühikulist vabaenergiat. *Kõige üldisemas mõistes tähendab pindpinevus pindliia tasakaaluenergiat vedeliku ja ta enda auru piirpinnal. *Igasugune pinna hõivanud molekulide arvu või omaduste muutus toob esile ka piirpinna energia muutuse. *Pinna vabaenergia muutus võib olla seotud nii pindala muutusega, kui ka pindpinevuse muutusega. *Seaduspärasuseks on ikka vabaenergia vähenemine isevooluliste protsesside korral, e. G < O väheneb piirpinna suurus (koagulatsioon) väheneb pindpinevus (e. toimub aine osakeste ümberjaotumine piirpinna ja faasi sisemuse vahel e. teatavate ainete kogunemine pindkihti e.adsorptsioon. Pindpinevus sõltub: *Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust. *Mida tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud, seda suurem on pindpinevus ja seda raskem on gaasi molekulidel end sinna vahele suruda.
annaabi.ee 
