küsitlusele vastanud lihatööstustest oma tootearendusega rahul. Peamiseks põhjuseks toodi ressursside piiratust olukorras, kus enamik aega ja raha läks tootmise nõuetele vastavuse tagamiseks. Samast küsitlusest selgus ka, et 75% lihatööstuste arvates saab riik neid tootearenduse valdkonnas aidata. Abi oodati eelkõige tootearenduse alase info levitamise, koolitustel osalemise ning välismessikülastuste toetamise kaudu. Teraviljatööstus Isevarustatuse taseme kasv toiduteravilja osas ning teravilja kvaliteedi tõus on võimaldanud töötleval tööstusel tagada kvaliteetne tooraine leiva- ja pagaritoodete tootjaile. Samas on struktuurimuudatused teravilja töötlevas tööstuses toimunud aeglasemalt ning ka kontsentratsioon on kasvanud visalt. Oluline on ka tootmisahela ebaühtlane areng, mis väljendub suhteliselt nõrga esmatöötlemise sektori ning suhteliselt tugeva lõpptarbijale tootva sektori näol. Teravilja töötleva
242) Eesti on tagasihoidlikul kohal, samas eesmärgid on erinevad 243) 2012 Lehmade arv 96200, 7377 kg/lehma kohta 244) Piimatootmine Eestis 245) Jõudluskontrolli all seisuga 01.01.2010 oli 1024 karja ja 88414 lehma, st üle 92% Eesti piimakarjast, 76,1% holsteni ja 23,3% Eesti punast tõugu ja 0,5% Eesti maatõugu. 246) Rekord lehmad: 2006 Põlva Agro 16794kg; 2007 tartu Agro 16051kg 247) Piimaga isevarustatuse tase 2010.a. 163% 248) Muutused piimakarja struktuuris 249) 2010 oli Eestis 3520 piimakarja pidavat majapidamist, mis on 5 korda vähem kui 2001. Aastal. 250) Piimalehmadega majapidamistest on piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud 54% ja neis peetakse 87% Eesti piimalehmadest. 251) Kõigist majapidamistest on piimakarjale spetsialiseerunud ainult 10%, kogu põllumajanduse standardkogutoodangust annavad nad 39%.
annaabi.ee 
