kellestki mõeldamatu, kuna see raskendaks tõsiselt temale seadusega pandud ülesannete täitmist. Kõigi õiguskaitseasutuste toimimiseks peab olema tagatud teatav sõltumatus. Samas ei tohi asutused liigselt sõltumatuks üksteisest saada, sest sel juhul puuduks neil võimalus üksteist õiglasema õigusmõistmise suunas mõjutada. Peab leidma optimaalse punkti kus on tagatud sõltumatus sellises ulatuses, et see ei muutuks isevalitsuseks, laskmata hägustuda piiridel eri õiguskaitse institutsioonide vahel.
Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg (tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus: Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga. Svjatoslav srn. 972 Kiievi vürst 945-972. Vladimir Püha srn. 1015 Kiievi suurvürst 978-1015, tema ajal ristiti Venemaa.