Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib olla koguni kahjulik. Ühine jahipidamine, süsteemne ressursikasutus, informatsioonitsentrid. Ühine jahipidamine - mitmed kiskjaliigid (lõvid, hüäänid, hundid jt.) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi murdma ka suuri saakloomi, kellest üksikul jõud üle ei käi. Süsteemne ressursikasutus - iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms.) toituvatel loomadel on kasulik külastada toitumiskohti kindlate ajavahemike järel, mis võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda. Kui isendid liiguksid alal koordineerimatult ja igaüks omaette, oleks neil pidevalt suur tõenäosus sattuda kohta, mille keegi on alles äsja tühjendanud. Selle vältimiseks on kasulik liikuda alal ringi süsteemipäraselt ja gruppidena. Nii käituvad näiteks paljud seemne- või taimetoidulised linnud mittepesitsusajal
jõud üle ei käi. Nt on leitud, et šaakalid on paarikaupa küttides neli korda efektiivsemad kui üksinda • rohkem aega toitumiseks – Seoses sellega, et kõrgenenud valvsusastme tõttu võivad kiskjate poolt ohustatud loomad ennast seltsingus viibides julgemini tunda, saab iga üksik isend grupis viibides olla vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks • süsteemne taastuvressursi kasutus – Nagu selgus peatükist 7, on iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms) toituvatel loomadel kasulik külastada toitumiskohti süstemaatiliselt, kindlate ajavahemike järel, mis võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda. Kui isendid liiguksid alal koordineerimatult igaüks omaette, oleks neil pidevalt suur tõenäosus sattuda kohta, mille keegi on alles äsja tühjendanud. Selle vältimiseks on kasulik liikuda alal ringi süsteemipäraselt ja gruppidena. Nii on käitumas leitud näiteks
annaabi.ee 
