13. Kasvajate teke ja areng. 107. Kirjelda kasvajarakkude klonaalse evolutsiooni mudelit. Normaalne rakk organismis läbib pärilike ja keskkonnateguritest põhjustatud mutatsioonide tõttu somaatilistes rakkudes. Suureneb tema jagunemisvõime ja seeläbi väheneb tõenäosus tema surmaks. Rakk suureneb kloonidena, millel on kõigil sama mutatsioon ja tekib kasvaja. 108. Kirjelda kasvaja-tüviraku mudelit. CSC – cancer stem cell hierarhiline mudel – osa CSC’d on pluripotentsed ja iseuuenevad, neil on võime luua uusi kasvajaid. Nad jagunevad asümmeetriliselt et luua uusi CSCsid, ja eellasrakudest saavad diferentseerunud kasvajarakud, mis tekitavad kasvaja põhimassi. Nad on väga resistentsed kiiritustele ja kemoteraapias kasutatavatale ainetele. – kuna nad on aeglaselt prolifereeruvad ja ei reageeeri paljudele rakutsükli inhibiitoritele. 109. Kantserogeenid. • keemilised kantserogeenid põhjustavad DNA nukleotiidse järjestuse muutusi,
“ureeter-puu“ moodustumisel on olulised lisaks GDNF-le ka teised signaalmolekulid Metanefrilise mesenhüümi poolt sekreteeritud retinoolhape ja GDNF aktiveerivad signaalide kaskaadi, mis reguleerib üles RET-retseptori ekspressiooni Wolffi juha rakkudes, millest saavad kusejuhapunga rakud, aidates kaasa kusejuhapunga moodustumisele ja nende kasvamisele metanefrilise mesenhüümi poole. Metanefrilise mesenhüümi päritolu rakkudest saavad multipotentsed iseuuenevad tüvirakud, mis annavad aluse nefroni erinevatele rakutüüpidele. Epiteliaalsetest neeruvesiikulitest kujunevad läbi morfogeneetiliste liikumiste nn „S-kujulised kehad“, mis pikenevad ja diferentseeruvad neeru regionaalspetsiifilisteks rakutüüpideks: Bowmanni kapsli rakud, podotsüüdid, proksimaalse ja distaalse neerutorukese rakud. S-kehade proksimaalne osa neerukehake (glomerulus) varustatakse veresoontega ning keskmine ja distaalne osa liitub kusejuhapunga
annaabi.ee 
