tõeotsija. Ta läheneb lapsele uurijana, kelle eesmärgiks on avastada lapse kordumatu arenguvalmidus, mitte õpetada talle oma teooriaid. *On lapsel võimalus treenida pidevalt toimetulekut raskemate ülesannetega, tekib tal vastav harjumus. Pärast tööd on laps rahul, Ta liigub rühmatoas ringi, justkui igavledes. Niisugune mõttepaus on väljahingamine, lõõgastumine. Antakse lapsele võimalus rahulikult tegevusetuna olla ja uut tegevustsüklit ise algatada, süveneb algatusvõime, isetegutsemine muutub harjumuseks. Terviklik tegevustsükkel nõuab pikemat aega(kolm tundi) ja täiskasvanu peab päevakava koostamisel sellega arvestama. Ka aeglasematele lastele tuleb jätta võimalus läbida nii kergem kui keerulisem töö algusest lõpuni. Vahelesegamine tekitab rahulolematuse tunde, mis kasvab üle rahutuseks. * Kui iseseisva tegevuse tsükkel on läbitud, toimuvad ühistunnid. Pedagoog annab vaikselt ühele tegevuse lõpetanud lapsele märku tooli võtmiseks
Selle teooria teke seondub Suure Prantsuse revolutsiooni ideoloogidega ning neist aegadest saab ta ka rakendusvõimaluse. Kogukondliku omavalitsuse tegelikud ajaloolised juured ulatuvad tagasi sugukondliku korra lagunemise ajastusse, mil see asenduski küla- ja hiljem lisaks linnakogukonnaga. Põhiidee seisneb selles, et kogukondlik omavalitsus e. territoriaalüksuse elanike omahaldus on alati olnud ja arenenud evolutsiooni tulemusena rahvademokraatia alustel (st. iseotsustamine; isetegutsemine otstarbe kohaselt; isemajandamine). Kohalik omavalitsus ei ole riigi või monarhi "kingitus", nende poolt "antud". Riik peab tunnustama kohalikku omavalitsust kui loodusõiguslikku (loomuõiguslikku) nähtust, kuid võib seda nähtust suunata oma seaduste abil. Riik peab arvestama, et kohaliku omavalitsuse kui nähtuse evolutsioonilises arengus valmistatakse iga järgnev etapp ette varasema pool, kusjuures etappide vahel tekib aegade seos, mis kindlustub järjepidevuseks. Seega
annaabi.ee 
