Tegeles innukusega kõige erinevamate harrastustega. Tema huvialade hulka mahtusid üksteist segamata sport, näitekunst, muusika, kirjandus ning kujutatav kunst. Alati tahtis ta saavutada midagi enamat ning otsis pidevalt väljapääsu oludest, kuhu te oma sotsiaalse päritolu ja sellest tulenevate reaalsete võimaluste tõttu oli sattunud. Eriti köitis Mäge raskejõustikuala. Samas ei jätnud ta proovimata jppksmist, ujumist ja võimlemist. Mägi osales ka oma kaaslastega spordi kõrvalt isetegevuslikes teatrietendustes. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunstitööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. 1905. aastal lahkus ta koolist, kuna võttis osa üliõpilasrahutustest, aga täiendas end 1905-1906 J. Goldbatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas
Soovitatav, et see aeg tuleks varem, kui täna malet mängida mõistvad noored kooli lõpetavad. Muidu tuleb jälle nullist alustada. Meie kooli muusikaelu on olnud läbi aegade kullaltki eöav ja mitmekülgne. Muusikaõpetajatena ja ringijuhtidena on koolis töötanud paljud. Tänu innukale tööle on koolist aegade jooksul huvi muusika vastu omandanud väga paljud. Paljud meie endised õpilased laulavad vabariigitippkoorides. Paljud tegelevad oma lemmikhobidega isetegevuslikes koorides ja orksetrites. Selle pika aja jooksul on koolis tegutsenud peaaeg kõik koori- ja orkestriliigid. Peale selle mitmesuguste kooseisuga intstrjmentaal- ja vokaalanasamlid, samuti on olnud mitmeid tugevaid soliste. Jangu on saadud ka muusikalidest ja laulumängudest. Häid tulemusi on saavutatud paljudel konkurssidel, ülevaatustel, festivalidel. Esinetud on nii Tapa linnas, vabariigis, teistes linnades kui ka televisioonis. Õpilaste huvi isetegevuse vastu