1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 Avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Olli Kõiva) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1961 "Väike sümfoonia" isetegevuslikele sümfooniaorkestritele 1962 "Kolm mul oli kaunist sõna" meeskoorile ja flöödile (Paul-Eerik Rummo) 1963 13 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming3.htm 14 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/teosed.htm 11 "Kodumaa sünnipäev", kantaat-epigraaf ja viis laulu ühendkooridele (Paul-Eerik Rummo) "Kolm laulu Paul-Eerik Rummo sõnadele" naiskoorile 1964
allkirjaga C 33, sest ta nimi oli endiselt keelatud. ,,Selleks et tänapäeval parimasse seltskonda pääseda, tuleb viimast kas toita, lõbustada või sokeerida see on kõik!" ,,Tähtsusetu naine" Draamakirjanikud August Kitzberg (1855-1927) alustas näidendite kirjutamist XIX sajandi viimasel kümnendil, mil eesti dramaatikas polnud veel välja kujunenud dramaatika põhizanre. Esimesed näidendid olid mõeldud isetegevuslikele näiteseltsidele. Olustikukomöödiad "Punga Mart ja Uga-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk" (1903) paistavad silma huvitavate karakterite poolest. Loomingu kõrgperioodi jõudis kirjanik alles keskeas, mil kriitilisemaks oli muutunud ka tema ellusuhtumine. Esimene selle perioodi näidend on "Tuulte pöörises" (1906). Draama põhiprobleemid pärinevad tolleaegsest külaühiskonnast, kus peremehe -ja omandiõiguse pärast tõusid inimeste vahel teravad vastuolud
annaabi.ee 
