1. A la carte toidukaart- kliendi tellimusel valmistatavate roogadega valik 2. Alfresco- terrasil serveeritav pidueine 3. Aperitiiv-söögiisu tekitav (alkohoolne)jook 4. Bankett- kõrgetasemeline pidusöök 5. Barista- kohvjookide valmistaja 6. Bool- marjadest, puu- ja köögiviljadest või nende mahldest ja siirupitest maitsestatud jook, millele lisatkse enne serveerimist gaseertud jooki 7. Bor-peedisupp 8. brunch-hiline hommikusöök 9. Buffet laud-selve e iseteeninduslaud 10. Caffe latte-itaalia piimakohv, espresso+kuum piim 11. Caffe au lait- prantsuse piimakohv, kohv ja piim peavad olema ühtse temperatuuriga 12. Cappuccino- espressopõhjaline itaalia piimakohv rohke vahuga 13. Gourmet´-restoran- toidunautijatele mõeldud restoran 14. Guéridon teenindus-teenindamine spetsiaalselt kärult (abilaualt ratastega) 15. Dekanteerimine- veini valamine pudelist karahvini 16. Digestiiv- pealelõunajook- liköörid,brändid 17
· pikemaajaliste einete puhul on raske säilitada roogade välimust ja vajalikku temperatuuri · sageli nõuab erilist mööblit Nimetus ,,rootsi laud" kasutatakse siiski ainult Eestis. Rootsis nimetatakse seda smörgasbord, eks võileivalaud ning see nimetus on kasutusele võetud paljudes maades, kaasa arvatud Ameerikas. Soomekeelses erialases kirjanduses nimetatakse seda seisova pöytä või noutopöytä (püstijala laud, iseteeninduslaud). MÕNED SOOVITUSED ROOTSI LAUAS EINESTAJALE Iga roakäigu jaoks võetakse uued nõud. Suupisted asetatakse taldrikule gruppidena, kujundatakse enesele kaunis portsjon. Kasutatud nõud jäetakse söögilauale, kust teenindaja need ära viib. Toitu võetakse pigem vähem kui rohkem, sest juurde võtta saab nii mitu korda kui soovitakse. Teenindaja viib ära vaid need toidunõud, millelt toid on söödud ja millele on söögiriistad õigesti paigutatud
tihedalt seotud Norras ja Soomes. Skandinaaviamaades eelistatakse tänapäevalgi kõigile teistele just Rootsi lauda. Nimetust "Rootsi laud" kasutatakse siiski vaid Eestis. Rootsis nimetatakse seda smörgasbord ehk võileivalaud ning see nimetus on kasutusele võetud paljudes maades, kaasa arvatud Ameerikas. Soomekeelses erialases kirjanduses nimetatakse seda seisova pöytä või noutapöytä (püstijala laud, iseteeninduslaud), samuti voileipäpöytä. Rootsi laua levik ei ole piirdunud kaugeltki vaid Põhjamaadega. Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele on see levinud kõikjale ning eriti populaarseks saanud hotellides ja laevadel nii hommiku- kui ka lõuna- ja õhtusöökide serveerimisel. Lõuna-, hommiku- või õhtusöögiks kaetud Rootsi lauda nimetatakse ka buffet Rootsi laua Kesk-Euroopa vaste. (www.dara.ee ) Tiiu Taplas 4 Rootsi laud
3.)Veloute-supid. 4.)Kreemsupid. 5.)Bisque-supid. 6.)Piimasupid. 7.)Soolakad supid. 8.)Magusad supid. 9.)Rahvuslikud ja regionaalsed supid. 27. Piimasupi valmistamine. Piimasupi täiteks kasutatakse: Köögivilju, makaronitooteid, kala, tangaineid ja nendest valmistatud klimpe. Enne kuumtöötlemist vajavad toorained keetmist, väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ja supp keedetakse lõplikult valmis. Piimasupid maitsestatakse valmistamise lõpus soola ja suhkruga. 28. Buffee- iseteeninduslaud. On olemas külm buffee ja kuum buffee. 29. Kirjelda eestipärst hapukapsasuppi. Pane liha külmaveega keema, riisu vaht. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangu, riivitud porgand ja sibul. Keega nõrgal tulel 1-2 tundi. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 30. Toidupüramiid. Alt-üles: 4. Teraviljasaadused: leib, kartul, puder, makaronid, helbed. 3. Köögiviljad, kaunviljad, puuviljad ja marjad. 2. Õli, rasvad, pähklid, seemned, liha, kala ja muna, piim ja piimatooted.
annaabi.ee 
