koostootmisjaamasid ning katlamaju, mis turvast kasutavad (Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017). Looduskaitse arengukavas aastani 2020 öeldakse, et kuivendatud sood on tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi emissiooni allikaks. Turba aastane juurdekasv on üle hinnatud ja tegelik aastane juurdekasv ei ole märkimisväärne, mistõttu loetakse turvast taastumatuks loodusvaraks. Jääksood on taastamata ja nende soostumisprotsesside isetaastumine on liiga aeglane ning nende taastamine on aeganõudev ja kulukas. Looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleks vältida ning pigem eelistada turba kaevandamist juba kuivendusest rikutud aladelt (Looduskaitse arengukava aastani 2020, 2012). Kaitstavate soode tegevuskava järgi otsest ohtu ühegi sooelupaigatüübi hävimiseks lähiajal Eestis ei ole, kuid on ohutegureid, millel on suur negatiivne mõju sookoosluste seisundile.
põud ◦ Liustiku taandumine Antropogeensed - kaob võimalus ökosüsteemil taastuda ◦ Linnad ◦ Ulatuslikud põllud - monokultuurid ◦ Karjafarmid - kõrbestumine ◦ Reostused maismaal ja veekeskkonnas Suktsessiooni protsesside mõjutajad Kliima muutumine piirkonnas Inimmõju ◦ Reostus ◦ Eriti tundlikud on “kinnised” ökosüsteemid ◦ Väetamine ◦ Maastiku muutmine sellisel määral, et isetaastumine on võimatu ◦ Mulla vaesumine/veerežiimi kardinaalne muutmine ◦ Metsade ulatuslik raie: muutub kogu piirkonna aineringe ◦ Kõrbestumine: taim hävitatakse enne seemnete valmimist Tsükliline suktsessioon Mingi ajalise kordumisega pidevalt toimuvad liigilised muudatused ökosüsteemis ilma suure häiringuta Lihtsustatud mudel ◦ Liik kas soodustab teise liigi kasvama hakkamist või liigi elutsükkel lõppeb ◦ Kanarbik-kilpjalg vaheldumine
annaabi.ee 
