· hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C. Välispoliitilised eeldused · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Isesisvumise käik D. 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal · nikolai II loobus troonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele · eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison. Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad · Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende
Kokkuvõte Uurimistöös ,,Eesti iseseisvumine 1917-1920" on püütud anda ülevaadet sellest, kuidas oli võimalik Eestil iseseisvuda, tollasel keerulisel ajal. Arenenud ühiskonnas, kus me elame iseseisvas riigis, on teema küllaltki aktuaalne, teada kuidas Eesti rahvas sai esimest korda iseseisvaks. Usun, et uurimistööga jõudsin sihile ja sain kõigile küsimustele vastused. Polnud ju ainult üks keskne küsimus, et millised olid isesisvumise eeldused. Uurimine andis informatsiooni ka iseseisvumisest järgnevale lähitulevikule, et milliseks muutus elu siis, peale iseseisvumist. Muidugi Tekkisid ka uued küsimused, et mis sai edasi? Uurimistöö lõppeb Tartu Rahuga, aga see ei tähenda, et uurimustöö saab otsa ja sama teeb ka aeg. Ei, aeg läheb aga aina edasi. Kas Eesti jääb ka edaspidiseks iseseisvaks, Või langeb jälle võõrvõimu alla? Või hoopis ühinevad balti riigid omavahel? Mis iganes võib juhtuda
annaabi.ee 
