Libertatum”). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud „Isesesvusmanifest”. Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon, et muuta senist põhiseadust. 1932-1933 toimusid Eestis kolm rahvahääletust: kahel
Suurt vabaduskirja (lad k ,,Magna Charta Libertatum"). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud ,,Isesesvusmanifest". Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon, et muuta senist põhiseadust.
annaabi.ee 
