Jüriöö ülestõus 23.apr.1343-1345 Koostas: Kätlin Karpovski Eesti enne Jüriöö ülestõusu Põhjus Levisid kuulujutud, et Taani kuningas kavatseb Harju- ja Virumaa Saksa ordule maha müüa. See puudutas eelkõige vasalle, kes olid muutunud võimsaks ja isesesvaks jõuks Vasallid püüdsid Harju ja Viru müüki igati takistada, et saavutatud õigused ei kaoks. Taani ja Liivi ordu leppisid 1341.a. Eesmärk Pühkida võõras võim minema ja alistuda Rootsi kuningale, kes oli Harju-Viru omandamisest sammuti huvitatud, tehes seda aga suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Ülestõusu puhkemine Märgutulena süüdati kõrgemal kohal seisev maja.
Puritaanid panid palju rõhku pühakirjade lugemisele ja 1647. aastal tehti ladina koolide olemasolu igas väiksemas linnas kohustuslikuks. 17. sajandil asutati esimene kõrgkool ning sellele järgnesid veel teised. Mida rohkem haridus levis, seda iseteadlikumaks muutusid inimesed. Hakati tahtma isesesvust Briti impeeriumist. Benjamin Franklinist sai kolooniate iseseisvuse eest võitleja. 1776. aastal 4. juulil võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas 13 Põhja- Ameerika kolooniat isesesvaks. Selleks ajaks olid kasvanud erinevused Põhja ja Lõuna vahel. Lõunas valitses põllumajandus- ja põhjas industriaalühiskond. Sellega jaotati Ameerika kaheks erineva mõtteviisiga osaks. See tekitas nende kahe vahel hulgaliselt konflikte, näiteks orjade pidamine. Põhjas oldi selle vastu, kuid Lõunas suhtuti osrade pidamisse nagu normaalsesse nähtusesse. Kas tõesti arvati, et mustad on meist alamad? Sama juhtus ka varem indiaanlastega. Tundub, et ameeriklased pidasid teist nahavärvi
* ja mõned Krishnamurti teosed. Praeguse TÜ alguseks võib Eestis lugeda 1989. aastat, mil Tartu Ülikoolis ja Tallinnas korraldati esimesed loengud, tookord küll võrdleva usundiloo nimetuse all. Lektoriteks olid Hannu Vienonen ja Tapio Härkönen. Regulaarselt hakati koos käima 1990. aastal. H.P.B. Looz loodi 1992. a. ja registreeriti ametlikult Indias Adyari peakorteris. Loozi esimene juhataja oli Eha Liivakant (Remme). Eestis on siiani vaid üks looz, ja kuna riigi isesesvaks esindamiseks on vaja 7 loozi, siis kuulub looz praegu Soome Teosoofia Ühingu koosseisu. Soome Teosoofia Ühing asutati 1907. aastal. Esimene nüüdiasaegne tõlkeraamat, Swami Vivekananda "Karma-jooga" (tõlkinud Anu-Reet Hausenberg ja Eha Liivakant) ilmus 1992. Ajakiri "Teosoof" alustas ilmumist 1994, esimesed toimetajad olid Anu-Reet Hausenberg ja Eha Liivakant (Remme), tööd on jätkanud Virve Külaviir, Aime Kons, Rimo Lõiv, Martin Hausenberg.
valitsus. Inglismaale see ei meeldi ning otsustab siise tuua oma regulaarväed. Läheb kodusõjaks, IRA peab partisanisõda, kasutab terrorit jms. Inglsed ei suuda partisanisõjale vastu panna ning 1921. a. sõlmivad iirlastega kokkuleppe, mille alusel saab Iirimaast Free State e. ta saab dominiooni staatuse. Nüüd lähevad iirlased omavahel tülli. Järgneb kodusõda leppe pooldajate ja vastate vahel, mis lõppeb 1924. aastal pooldajate võiduga. Iirimaa saab lõplikult isesesvaks vabariigiks 1937. aastal. Iirimaast jääb välja Alsteri provints e. põhjaosa, mis on siia maani Ühendkuningriigi osa. Valitsevad meelsused Vaadati imetlusega saksamaa poole. 4 PRANTSUSMAA Olukord pärast IMS Saab alguse kiire tööstuslik areng. Prantsusmaa sai Saksamaalt piisavalt reparatsioone, et majanduse jalule seada. Enam ei veeta raha riigist välja, vaid hakatakse siseriiklikult