kodanike registreerimist. Esimene komitee loodi Tallinnas Nõmme kultuurimajas 23. augustil 1989 toimus 600 kilimeetri pikkune Balti kett 12. november 1989 toimus Ülemnõukogu istung, mille käigus tunnistati Eesti atumine Nõukogude Liitu õigustühiseks 1990 2. veebruar 1990 kutsus Ülemnõukogu kokku täiskogu, et propageerida isesesivus soovi nii kodus kui ka välismaal 12. märts 1990 peeti Eesti Kongressi istung, kus arutati erinevaid viise kuidas Eesti saaks taasiseseisvuda 14. mai kuulutas NSVL president Eesti ja Läti Ülemnõukogu iseseisvuse taastamises kehtetuks 15. mai 1990 toimus Toompeal interliikumise meeleavaldus, kus püüti kiskuda maha sini-must-valge lipp, et asendada see punalipuga. Meeleavaldus peatati
Täidesaatev võim kuulub presidendile. Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv. Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus. Selle 9 liiget nimetab ametisse president eluks ajaks. Kontrollivad seaduste põhiseadusele vastavust kogu riigis. ,,USA põhiseadus on selline nagu ülemkohus parasjagu ütleb olevat." Erinevate võimuharude autonoomia ehk isesesivus on väga suur. + Pikaajalised stabiilsed valitsused - President ja Kongress võivad töötada üksteise vastu Poolpresidentalism (Prantsusmaa, Portugal, Austria, Venemaa) president on riigipea, nimetab ametisse peaministri ja osaleb valitsuse töös. Prantsusmaa: rahvas valib presidendi. Peaminister määrab ametisse ministrid, kuid president peab nendega nõus olema. President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega. Presidendil on vetoõigus
annaabi.ee 
