vahel, eriti tähtsatel puhkudel või ajalooliste murrangute aegadel oleme suutelised mõtlema ja toimima nagu üks pere. Ma tean, et oleme soosinud tootjat ja ahistanud tarbijat. Aga eesti tarbija ei ole tarbimisühiskonna esindaja. Eesti haritlane, pensionär, talupoeg ja noor perekond on teadnud ja teavad ka täna: kroon ei ole paber, kroon on Eesti majandusliku ja poliitilise sõltumatuse lipp. Kroon toetub kullale, aga võrdselt ka iseseisvuva rahva lootusele, eneseohverdusele ja idealisemile. Seda kulda on meil rohkem kui on kulda Euroopas. Leian, et 1992. aasta rahareform oli Eesti rahva jaoks väga suur samm taasiseseisvuse tundmisel, oma raha ning rahaühikut võib lugeda ühtedeks iseseisva riigi tunnusteks. Samuti parendas Vene rublalt Eesti kroonile üleminek tuntavalt Eesti riigi majanduslikku olukorda. Eesti kroon osutus
On oluline, et täiskasvanu ei oleks ülitundlik noore kriitikale, ei saa sellest haiget ja säilitab enesevalitsuse. Täiskasvanuks ja lapsevanemaks olemine tähendavad ka turvaliste piiride seadmist, mis põhinevad ühistel aruteludel ja lepingutel. Sellisel moel saab noor õppida väljendama omi seisukohti, muutuda kuulatavaks ja kuulama, võtta vastutust ja seda ka kandma. Tegutsedes koos iseseisvuva noorega lahendab täiskasvanu läheduse ja kauguse küsimust . Iseseisvuv noor otsib iseennast ja kaugust 207 vanematest. Ta lööb ukse enda järel kinni ega räägi kõikidest kogemustest. Ta ehitab tara iseenda ja täiskasvanu vahele, saamaks paremini leida oma ala, iseennast, täiskasvanust erineva mina.