eriti Tartu üliõpilased. Kõigis Eesti suuremates linnades loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) põrandaalused rakukesed. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma pahempoolse suunitlusega ajaleht ,,Uudised", millest võib lugeda eesti sotsiaaldemokraatia algust. Eesti sotsiaaldemokraatia isaks peetakse tollast juhtivat marksisti Mihkel Martnat. Nende olukorda raskendas tõsiasi, et nende Venemaa mõttekaaslased suhtusid väikerahvaste iseseisvustaotlustesse reeglina eitavalt, nähes neis kodanluse salasepitsusi tööliste vääramiseks õigelt, internatsionaalse solidaarsuse teelt. Punased aastad 20. sajandi algusaastatel tabas Venemaa majandust kriis, mis mõjutas ka Eestit. Hakati nõudma lühemat tööpäeva, töötingimuste parandamist ja palgalisa. Maal haakus sellega maatameeste, eeskätt mõisamoonakate rahulolematus oma olukorraga.
põrandaalused rakukesed. 1903.a hakkas Tartus ilmuma pahempoolse suunitlusega ajaleht "Uudised", milles võib lugeda eesti sotsiaaldemokraatia isaks peetakse tollast juhtivat marksisti Mihkel Martnat. "Uudistele" tegi kaastööd ka Eduard Vilde, nimekaks sotsialistiks kujunes ka Karl Ast. Eesti sotsiaaldemokraatide ülukorda raskendas tõsiasi, et nende Venemaa mõttekaaslased suhtusid väikerahvaste iseseisvustaotlustesse reeglina eitavalt, nähes neid kodanluse salasepitsusi tööliste vääramiseks õigelt, internatsionaalse solidaarsuse teelt. Samas ei olnud eesti sotsiaaldemok erimeelsusi VSDTP nende seisukohtade osas. Punased aastad 20.saj algusaastatel tabas Venemaa majandust kriis, mis mõjutas ka Eestit. Varakapitalistlik, tänapäeva mõistes vägagi jõhker eluja töökeskkond osutus talumatuks ka tolleaegsetele töölistele
annaabi.ee 
