1774 I kontinentaalkongress katkestati kaubavahetus Second level Third level Inglismaaga Fourth level aprill 1775 sõjaline kokkupõrge Lexingtonis Fifth level 1775-1783 Iseseisvussõda patrioodid vs lojalistid enamus Euroopa riike toetab iseseisvuslasi, eriti Prantsusmaa 1776 II kontinentaalkongress regulaararmee, ees G. Washington 4. juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsioon (Th. Jefferson) 1781 ameeriklased vallutavad Yorktowni 1783 Versailles' rahu Thomas Jefferso n Iseseisv
Briti väes. Washingtoni juhtimisel loodi vabatahtlike salkade baasil arvestatav regulaararmee. 1776 4 juulil võttis II Kontinentaalkongress vastu ka 55 iseseisvusdeklaratsiooni, millega löödi Inglismaast lahku ja loodi Ameerika Ühendriigid. Siiski õnnestus brittidel 1776-1777 saavutada arvestatavat edu. Ameerikasse toodi lisavägesid (+lojalistid), iseseisvuslasi löödi mitmes lahingus. Vallutati Boston ja New York. Samas said britid lüüa Saratoga lahingus oktoobris 1777. Kolonistide positsiooni parandas toetus välismaalt – juba kodusõja eel olid ameeriklased otsinud toetust Euroopast, eelkõige Prantsusmaalt. 1778-1780 astusid brittide vastu sõtta Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Seega olid sunnitud britid sõdima mitmel rindel, häiritud oli ühendus kolooniatega. 19
annaabi.ee 
