kuigi nende looming jäi suuremale osale kodueestlastele kuni 1970 aastate lõpuni kättesaamatuks. Seetõttu otsustati eesti kultuur püsimajäämine siiski kodumaal ja just nende vastupanuvõime ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri järjepidevuse ka nõukogude aastatel. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige iseseisvusharrastuses. Edasi tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujnud 1947. aasta üldlaulupidu. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taandnuma proffesionaalse kõrgkultuuri ees. Peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid ka linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine
kättesaamatuks. Eesti kultuur jäi püsima siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamus. Just nende vastupanuvõime ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri järjepidevuse ka nõukogude aastatel. Rahvakultuuri aktiivsus, Muusika Kõrgkultuur sai küll ränga Click to edit Master text styles tagasilöögi kuid seevastu rahva Second level kultuuriline aktiivsus jäi püsima Third level ja väljenda eelkõige Fourth level iseseisvusharrastuses. Maal Fifth level tegutsesid pilli-, rahvatantsu-, näitemänguringid ning laulukoorid. Mõjukaks organisatsiooniks sai Heliloojate Liit, mida üleliiduline Musfond üsna heldelt finantseeris. 1947. aasta (taastati) suursündmuseks üldlaulupidu. Gustav Ernesaks oli Nõukogude ajal üks peamisi laulupidude tradistsioonide edasikandjaid Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
