2) Punaarmees.Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon ning viia Venemaale ligi 33 000 meest. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud Punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 7000 eestlast, sealt ligi 5000 meest läkstaandumislahingutes sakslaste poole üle. Seega nad tegid valikuid juba siis. Aga mis oleks saanud ,kui need mobiliseeritud oleksid võõrsil ikkagi relvad kätte võtnud ja iseseisvusee eest võitlema hakanud, ei saame iial teada. 3)Saksa armees.Tuhanded mehed astusid esimese hooga politseisse või Saksa väejuhatuse loodud ida- ja politseipataljonidesse . Paljud läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile. Pole välistatud, et mõningatele tundus ligitõmbav ka natsiideoloogia. Aga Saksa munder pandi selga ka teistel, kättemaksuhimust või ideoloogilstest kaalutlustest erinevatel põhjustel. Aga tänu sakslaste
Komitee, panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti ja kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Baltikumis tegutseti augustiputsi ajal resoluutselt. 1991. 20. augustil võttis Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Sellega taastati riiklik iseseisvus. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida lisaks iseseisvusee taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee. Septembri keskel võeti EV koos teiste Balti riikidega vastu ÜRO-sse. Eesti Vabariik 1991 2008 *Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5. oktoobril valiti taasiseseisvunud EV esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendivalimiste tulemusel
annaabi.ee 
