Jüri Tarmak. · Aavo Pikkuus võitis 1976.a. Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus. · 1980.a. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. · Souli Olümpiamängudelt (1988) naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes omamoodi iseseisvusdemonstratsiooniks. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i. · 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe. · 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit. · 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool. Judomaadlejad
Kehakultuuri ja Spordikomiteeks, esimeheks jäi Mati Mark 1987 Üleliidulise kampaania korras ühendati spordiühingud "Kalev" ja "Jõud", ühendatud spordiühingu nimeks jäi "Kalev" 1988 Likvideeriti Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool. Moodustati Olümpiareservi Ettevalmistuskeskuste koondis "Eesti Sport". Souli Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes iseseisvusdemonstratsiooniks 1989 Taastati Eesti Olümpiakomitee tegevus ja presidendiks valiti Arnold Green ning peasekretäriks Gunnar Paal. Asutati Eesti Olümpiaakadeemia ja presidendiks valiti Atko Viru. Asutati Eesti Spordiajaloo Selts. 16. detsembril toimus II Eesti Spordi Kongress, kus võeti suund spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit 1990 Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri ja Spordikomitee reorganiseeriti Eesti NSV Riiklikuks
annaabi.ee 
