Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks nagu tegi ta seda mõlema maailmasõja ajal. Erapooletuse tõttu sai riik aga keskenduda elanike heaolu parandamisele. Monarhia Rootsi on riigi korralduselt kuningriik. Tegelik aeg, millal Rootsi sai kuningriigiks on täpselt teadmata, kuid iseseisvusajaks on märgitud 6. juuni 1523. Praegu on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. Rootsi kuningriigi riigipea on kuningas (kuninganna), kes täidab esindusülesandeid. Kuninga lapsed elavad täiesti tavaliste laste elu. Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui nad on oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad ise endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige vanem laps peres saab troonipärijaks. Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag (Riigipäev).
käivaid teateid Eesti alade kohta, Skandinaavia saagad. Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse baltisaksa koduuurijatest, hiljem ajaloolased. Neile oli tähelepanukeskmes Saksamaa kui Liivimaa asi. Sellep muu varane info jäi kõrvale, eriti mis puudutab Vene leetopisse. Lõpp on seotud tolle keskaegsete riikidesüsteemi lõpuga - 1558, kui Liivi sõja algus või 1562?. Seda vahepealset perioodi hakati nimetame Liivimaa iseseisvusajaks - Liivimaa Saksa asi oli olemas omaette iseseisvalt ja Liivimaa kui Saksa maa ei kuulunud mittesaksa riikide võimu alla. See ajaloo periood on sisemiselt ühtne, need samad poliitilised institutsioonid, mis tärkasid 13. sajandil. Eesti ja Läti ajaloos on see kõike muud kui iseseisvusaeg, tegemist oli orjusega. Kõige suurem töö keskaegse Liivimaa uurimisel tehti ära 19. saj ja 20. saj alguses
annaabi.ee 
