vangi ja hukati 11. novembril 1942. Neljandas peatükis räägiti Endel Kruusist. Endel Kruus sündis 1. veebruaril 1922 Harjumaal Hageris, kus ta isa töötas kooliõpetajana. Ta õppis Tallinna Reaalkoolis. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. 1942 astus ta Raplas politsei teenistusse, sealt saadeti Tallinna politseikooli ning peale seda töötas Tartus julgeolekupolitseis. Julgeolekupolitseis töötades tegi ta salaja koopiaid Eestis iseseisvusaadet ajavate meeste kohta käivatest materjalidest ja andis need sidemehe kaudu edasi põrandaalusele rahvuslikule rühmitusele, et see saaks teada SD kavadest. 1943. aasta sügisel põgenes Soome, kus ta oli ajateenistuses. Agustis 1944 naases Eestisse ja oli Kehra õppelaagris. Ta arreteeriti märtsis 1946 ning talle määrati 10+5 aastat sunnitööd. Vabanedes naases ta kodumaale ja lõpetas Tallinna Meditsiinikooli nin töötas Tallinna haiglates. Endel Kruus on autasustatud Kotkarisiti
1918 pandi taas tööle lina-, tiku- ja tselluloosivabrikud. Tööstustööliste koguarv oli siiski vähenenud 5-kordselt. Põllumajandus... ... Ajutise Valitsuse üleskutse, millele oli alla kirjutanud Jüri Vilms. Selles kutsuti üles näitama kodanikuallumatust: eestlased ei tohi osutada mingit kaasabi Balti riigi loomisele. Peavad võitlema demokraatlike omavalitsuste laialisaatmise vastu, peavad protsesteerima valitavate ametkohtade täitmise vastu nimetamise korras. Peavad levitama iseseisvusaadet ja koguma vahendeid iseseisvusvõitluse jätkamiseks. Praktsikas osutus selle täitmine enam-vähem võimatuks. Mingil määral küll levitati Iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee ideid ning sedasama ringkirja, eelkõige kooliõpilased olid aktiivsed. Vastuseis Balti riigile avaldus ennekõike protestikirjas ning selles, et eestlased ei andnud oma toetusallkirju ning eriti see midagi ei muutnud. Hakati moodustama salajasi relvastusüksusi (Kaitseliidu eelkäijaid). 1917