Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Gorbatsovi vastu astuski välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. Nähes, et sõjalise jõu kasutamine pole edukas, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991 märtsis korraldati üleliiduline referendum, kus räägiti NSV Liidu säilitamise küsimusest. ¾ vastas jaatavalt, kuid kõik iseseisvumismeelsed piirkonnad ( Baltimaad, Armeenia, Gruusia, Moldaavia ) boikoteerisid referendumit. Baltimaades korraldatud referendumis toetasid suurem osa elanikkonnast iseseisvumist. Gorbatsov üritas sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Jeltsinit esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada riigiasutustest kommunistliku partei tegevus vallandas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtkonnas pahameelt.
esimees Jeltisn, kes kirjutas Tln-s alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Baltiriikide vahel, Gorbatšov kinnitas, et tema ei teadnud rünnakutest midagi 1991. jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: Gorbatšov võttis kasutusele pol surve, korraldati üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses, ¾ vastas jaatavalt → puudus moraalne jõud, kuna kõik iseseisvumismeelsed alad boikoteerisid referendumit Gorbatšov üritas tagandada Jeltsinit, kuid ebaõnnestus, Jeltsini populaarsus tõusis 1991 juuni – Jeltsin valiti Vm presidendiks, andis korralduse kompartei lõpetamiseks Gorbatšov üritas NSVL koos hoida uue liidulepinguga → NSVL president ja 9 liiduvabariigi juhid jõudsid kokkuleppele moodustada Suveräänsete Riikide Liidu,
annaabi.ee 
