Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolsevike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur. Taheti moodustada Balti (hertsogi)riik ning eestlastele lubati loodavas riigis vaid
Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolsevike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur. Taheti moodustada Balti (hertsogi)riik ning eestlastele lubati loodavas riigis vaid
1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude
annaabi.ee 
