''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad. Ma ei ütleks et nad tänapäeval seda ei
venestuspoliitikale selgelt vastu. · Toimus Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine Tallinnas Hirvepargis miitingul, kus räägiti pakti olemusest, suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut aga väikse kokkusaaminea, kus olevat häbitult Nõukogude võimu mustatud ja neid kuulanud vaid üksikud "uudishimulikud". Tegelikult oli Hirvepargi miiting oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. (selle avalikustasid endised poliitvangid) 4.slaid · 10.14. juuni öölaulupidudel Tallinnas kogunes isamaaliseid laule laulma ligi 100 000 inimest. Lauluväljakul esitati kõik vähegi eestikeelsed ja eestimeelsed lood. Niivõrd mõjusad rahvaaktsioonid ei jäänud märkamata ka Moskvas · 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, toimus Balti
avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK: 1. Riikluse ülesehitamine: Peale pikka okupatsiooniperioodi astus Eesti vabariik taaskord maailma poliitilisele kaardile. Eesti taasiseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist. Kõige olulisemaks ülesandeks sai uue põhiseaduse koostamine. Juba augustiputsi ajal olid iseseisvumisliikumise radikaalne ja mõõdukas tiib jõudnud kokkuleppele moodustada võrdsetel alustel Põhiseaduslik Assamblee. 1991 lõpuks valmiski põhiseaduse eelnõu, mis pärast üldrahvalikku arutelu 1992 juunis rahvahääletustel ka ülekaaluka häälteenamusega heaks kiideti. Vastavalt 1992 juulis kehtima hakanud põhiseadusele toimusid 1992 septembris parlamendi ja presidendi valimised.