Vabadusvõitluse alguses panid eestlased hästi vastu ja peale 19 aastat sõda vallutati mandri Eesti, peagi alistus ka Saaremaa ja nii sai läbi muistne vabadusvõitlus.Eestlased kaotasid , kuna puudusid relvad ja sõjatehtnika.Ei saadud kedagi appi kutsuda, Liivlased võitlesid Eesti vastu ja Rootslased ja Taanlased olid huvitatud Eesti aladest. Muistse vabadusvõitluse sisse loetakse ka Jüriöö ülesstõus(1343-1346), mida loetakse viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka vabadusvõitluse lõpuks. Peale sõjalõppu tekkisid probleemid teiste rahvustega , kes üritasid siinseid alasid vallutada.1219.aastal püüdis Taani kuningas vallutas Põhja-Eesti, kuhu kerkis Taani linn(Tallinn). Hiljem saabusid ka Rootslased, kuid said saarlaste käest lüüa.Eestlasi rünnati igast küljest ja nii halvenes majandus ja inimesi suri aina rohkem. Lõpp tulemusena olid eestlased ära ristitud ja Eesti alad erinevate vallutajate poolt ära jagatud.
väed piiranud kaheksa päeva Otepää linnust. 1212. aastal tuli Mstislav Uljas taas suure väega Eestisse, suundudes seekord Järvamaale. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Muistse vabadusvõitlusega ühendatakse sageli veel ka Jüriöö ülestõusu (1343-1346), mida peetakse eestlaste viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatuseks. Kokku võtteks eestlased vallutati sellega, et vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Lisaks sakslastele tuli võidelda veel sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga
Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Muistse vabadusvõitluse alguses oli eestlastel kasutada nii materiaalne (teras ja selle töötlemisoskus, relvameisterdusoskus, kaubandus) kui ka sobiv inimressurss (elanikkonna rohkus, algse sõdiva klassi teke, relvastatud elanikkonna suur osakaal), et pidada tolle aja ja koha jaoks moodsat sõda. Muistse vabadusvõitlusega ühendatakse sageli veel ka Jüriöö ülestõusu (1343-1346), mida peetakse eestlaste viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatuseks. Muistne vabadusvõitlus 12. 13. sajandi vahetuse Eesti aladel oli enimlevinud sõjalise aktsiooni tüüp rüüsteretked. Retki korraldasid eestlased ise ja samas tuli end nende eest ka kaitsta. Tervet muistse vabadusvõitluse perioodi võib teatavas osas vaadelda kui vastastikuste rüüsteretkede jada, milles esinevad vaid mõningad operatiivsel ja strateegilisel tasandil tähtsamaid tulemusi andnud sõjakäigud (nt
annaabi.ee 
