Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte. Looduslikud vaenlased on mutile nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Mutt on ka kannibal, sest ta sööb teisi mutte.
pilvedena) vaadeldavad. Pilvedes olevad veepiisad ja jääkristallid võivad oma suurema tiheduse (raskuse) tõttu vajuda allapoole ja põhjustada sademeid, kuid võivad ka allpool asuvas soojemas õhus auruda. Tõusvas õhuvoolus võivad aga veepiisad (ka allajahtunud) ja jääkristallid jääda hõljuma oma nivoole või tõusta koos õhuvooluga kõrgemale. Sellised osakesed muutuvad kondensatsioonituumadeks ning kasvavad mõõtmetelt. Tuulega pilved hõljuvad eemale ja iseseisuvad. Pilved jaotatakse kolme klassi . Esimesed kolm klassi moodusutvad alumise piiri järgi ja neljas klass hõlmab vertikaalse arenguga pilvi . e siis pilve tüüpi mis võib läbida kõike kolme eelmist pilve korrust samal ajal. Konvektsioonivoo nivoo , millel tõusva suhtelisel sooja õhumassi temperatuur võrdsustub ümbritseva õhu tempertatruuriga ja tõusvad õhuvoolud sumbuvad ( kesk 6km
annaabi.ee 
