Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv kooslus, kus kõik teatud territooriumil elavad organismid ja keskkond seda mõjutavad. Isereguleeruvuse taga on toiduahelad. Elukooslus ökosüsteemi elusosa Ökotoop ökosüsteemi eluta osa Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahel algab alati taimega, kuna see toodab orgaanilist ainet. Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese
A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a
ei nimetata metsaks; siis võib olla tegemist pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt, nii et täius on väiksem kui 0,3, nimetatakse harvikuks. Harvik ei ole mets. Metsale kui ökosüsteemile on iseloomulik võime ennast ise taastada. Mingi komponendi muutumine metsas kutsub esile muutuste ahela. Ökosüsteemi isereguleeruvuse tõttu viivad muutused lõpuks olemasolevates tingimustes kõige stabiilsema ökosüsteemi - kliimaksi - kujunemisele. Sarnastes tingimustes tekivad ka üksteisega sarnased ökosüsteemid, mis on enam-vähem ühetaolised liigilise kooseisu, aine- ja energiavahetuse ning muude omaduste poolest. See võetaksegi aluseks metsade klassifitseerimisel (metsatüüpide eraldamisel). Metsa juriidiline määratlus (vastavalt kehtivale Metsaseseadusele):
annaabi.ee 
