2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema. Viiruste elutsükkel Viroloogia uurib viiruste paljunemist rakkudes ja viirusosakeste omadusi väljaspool rakku. Elusrakus paljundab viirus oma genoomi ja viirusvalke, mis moodustavad viirusosakese Pärast paljunemist lahkub viirus rakust.
Nt lahksoolised isendid ei saa paljuneda vastassooliste isendite puudumisel. Populatsiooni e asurkonna moodustavad mingis kohas ja kindlal ajal kõik ühte liiki kuuluvad isendid. Isendid küll surevad varem või hiljem, liik aga võib säilida mingis kohas edasi, kui populatsioon püsib eluvõimeline. Populatsioonist oleneb liigi olemasolu mingis kohas ja on eelduseks liigi edasiseks evolutsioneerumiseks. Ökoloogia seisukohalt on populatsioon üks isereguleeruvaid biosüsteeme, mis osaleb kõigis kooslustes ja biosfääris toimuvates protsessides. Populatsiooni ei ole kerge mõistena piiritleda ja looduses konkreetselt eristada. Geneetikas ja evolutsiooniteoorias on keskne mõiste kohalik e lokaalpopulatsioon, populatsioon kitsamas tähenduses e deem. Selle populatsiooni moodustab hulk mingi liigi isendeid, mis põlvkondade vältel on asundanud mingit territooriumi, mille ulatuses toimub
silmamarjad ehk pimedaks jäämine ja leismanioos. Vees elavateks haigusetekitajateks skistosmoos, mis kusepõies kinnituna põhjustab vähki ja drakunkuloos, mis on seedekanali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukhaigused vms on malaaria, filarioos, kollapalavik, unitõbi. Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. Slaidide lõpus on erinevad ained, nende kirjeldus ja vajadus... ma ei jaksanud, sry. ÕHK JA ATMOSFÄÄR Looduskeskkond on suutnud miljonite aastate vältel isereguleeruvaid süsteemina toimivaid protsesse tasakaalus hoida. Inimtegevuse intensiivistumise üks põhjus on olnud tehnika areng elukvaliteedi parandamiseks, kuid on kaasa toonud ka jäätmete rohkuse ja saastatuse, millega loodus ise toime ei tule. See on kaasa toonud ka elukeskkonna halvenemise. Õhk on maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu.