nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajatena; sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõista need, kellel pole sarnane maailmatunnetus; nad ei reageeri korralekutsumistele, kui neid ähvardatakse; nad ei ole oma vajadusi teavitades tagasihoidlikud. Kokkuvõtvalt on nenditud, et neil lastel on tugev tahe ja kõrge eneseteadlikkus. See tähendab, et loodusseadused - iseregulatiivsed arenguseadused - nende puhul ei kehti! Neil olevat valmiskujul kaasas see, mis ei ole sünnipärane antus - eneseteadlikkus ja tahe. Arenguseadused on nagu loodusseadused Areng toimub teatud kindlate arenguseaduste alusel. Muutused järgnevad üksteisele kindlas järjekorras ja mida väiksem on laps, seda kindlam on muutuste aeg ja järjekord. Lapse kasvades suurenevad ka indiviididevahelised erinevused. Inimese arenguteooriad nii
Seesama tunne teeb meile raskeks muutuste ettevõtmise, sest me peame muutudes vähemalt ajutiselt "mina" olemise tundest loobuma. Tänaste teooriate kohselt on mina nii õpitud kui ka konstrueeritud nähtus (Deci & Ryan, 1991). Mina õpitakse meid ümbritsevate hoiakute ja uskumuste internaliseerimisega, seda konstrueeritakse uute uskumuste loomisega, mis tekivad ümbritseva maailmaga suhtlemise tulemusena. Enesetundmine ja iseregulatiivsed funktsioonid Enesetundmine on eriline ja unikaalne omadus, sest see puudutab meie eksistentsi ja seda peab pidevalt reguleerima, et enesetundmine oleks nii "värske" kui vähegi võimalik (Higgins, 1996). Enesetundmine on ka valikuline, püüdes keskenduda ellujäämise seisukohast olulistele tugevatele ning nõrkadele külgedele. Lõppkokkuvõttes aitab meie mina meil keskkonnaga suhtlemisel. On eristatud mina kolme selgelt erinevat iseregulatiivset funktsiooni: 1