4. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. destruentidele. Laguahel-algab elutegevuse jääkidest, lõppeb mikroorganismidega.Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.(selle kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku). Iseregulatsioon- iga toiduahela lüli e. troofiline tase regleerib eelmise arvukust.(nt.füto-ja zooplankton). Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Isereg. toimib kõigi järj. tasemete vahel, seet. püsib pop. arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim. stabiilseks pop. kasvav pop. - sündimus ületab suremuse. kahanev pop. - põhjuseks võib olla kliimateg. järsud muutused; teiste organismide(kiskjate ja parasiitide) arvukus. Kui iseregulatsioon enam ei toimi võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Koosluste vahetumist ajas nim. suktsessiooniks.
Biootilised (organismide vahelised suhted) Antropogeensed (inimtegevuse mõju) Sünebism erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks). Ökonissiks nim. mingi liigi ökoloogiliste amplituudide kogumit, kõige olulisemate keskkonnategurite suhtes. Põhiniss on see ala kus organism põhimõtteliselt elada saab. Tegelik organismide ökoniss kujuneb välja isereg. teel konkurentse ting. erinevate tegurite koosmõjul. Sellele aitab kaasa inimese maj. tegevus. Kahel liigil ei saa olla ühte ja sama ökonissi. Looduses ei leidu vabu ökonisse. KESKKONNAMUUTUSTE TAGAJÄRJED. Keskkond on keerukas ajalooline moodustis, milles looduslikule lähtealustele lisanduvad järk järgult inimpõlvede töö tulemusel. Inimese ja looduse suhted on pidevas muutumises ja arengus. Mida kaugemale areneb ühiskond, seda suuremaks muutub tema mõjuvõim keskkonna üle.
annaabi.ee 
