Eestis on ohtlikeks jäätmeteks põlevkiviga seonduv nt lendtuhk ja ehitusmaterjalide tööstus. Ohtlikud jäätmed saastavad pinnaveekogusid ja põhjavett. Nt prügimäed, tööstusjäätmete hoidlad, tuhamäed, maanteed - talvine soolatamine. Parandamise meetodid Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine Saasteainete hävitamine kohapeal Biotehnika - pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained. Isepuhastusprotsesside kiirendamine Ohtlike jäätmete käsitluslitsents antakse kogumiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on paigaldatud kohaliku omavalitsuse poolt kogumiskonteinerid. Riiklikult on kolm ohtlike jäätmete kogumiskeskust:
_ Nende maade kasutamine on piiratud, väärtus madal. _ Üks suur põhjavee ja pinnase saastaja on prügimäed, maa-alused kütuse hoidlad, tuhamäed, maanteed (pliireostus, talvine soolamine). Meetodid _ Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine _ Saasteaine hävitamine kohapeal põletamine, füüsikalis-keemiline (väljapesemine ja lagundamine veefaasis bioloogilisel meetodil) _ Biotehnika pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained _ Isepuhastusprotsesside kiirendamine kobestamine hapnikureziimi parandamiseks _ Õigusnormide täitmine peab olema riiklikult tagatud. Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitusnõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 18 000 krooni, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Rahatrahvi saab määrata ka ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumise eest. KESKKOND JA TERVIS Meditsiiniökoloogia
annaabi.ee 
