tehakse, kui põllumajanduses õigel ajal ja õiges koguses väetada ning üleüldisel proovida ära hoida kõikvõimalikke lekkeid ja reostusi. Kuigi seda kõike proovitakse teha, toimub põhjavee reostus tahes tahtmata mingil määral. 6.slaid Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaosakeste külge, veel võib ta ise puhastuda reoainete lagunemisel teiste ainete kaasmõjul või bakterite abil, kuid põhjavee isepuhastusele saab loota vaid väikeste ja maapinnalähedaste reostuskollete puhul. Seetõttu on puhastusse sekkunud ka inimene ning on püüdnud seda puhastada täna puhastusjaamadele ja –väljakutele, kuid põhjavett saab puhastada vaid väikses mahus ning seal on ilmselt alati mõni keemiline ühend, mis vett mingil määral reostab. 7.slaid Põhjavesi on meil üks peamisi joogiveeallikaid ning oluline loodusvara, mille kasutamine jätkub ilmselt ka tulevikus, kuna see on kättesaadav üle kogu Eesti
juhiti läbi õlipüüduri. Kokku utiliseeriti 250 m3 reostunud vett (ca 1225 m3 naftasaadusi). Väiksemas mahus on põhjavett puhastada püütud puuraukude, kraavide või drenaazi abil mitmel teisel objektil. Majanduslikult kõige odavam on isevoolse drenaazi kasutamine koos õlipüüdjaga, kuid seda meetodit saab kasutada ainult maapinnalähedase põhjavee korral. Eestis on reostunud pinnase puhastamiseks kasutatud ka bioloogilisi tehnoloogiaid. Lahjenemisele ja isepuhastusele saab loota peamiselt väikeste ja maapinnalähedaste reostuskollete puhul. Näiteks on kontrollproovide alusel vähenenud tolueenireostus Ääsmäel. Vanades naftareostuskolletes võib sageli täheldada, et kuni poole meetri ulatuses puhastub mullakiht mullabakterite mõjul lennukipetroolist mõne aastaga. Samal ajal sügavamal, anaeroobses osas, haiseb pinnas endiselt. Selget isepuhastust kergetest naftaproduktidest võis
· mehhaaniline Keemiliselt puhastatakse ookriga ummistunud torusid. Paljudes maades loetakse drenaazi ekspluatatsiooniliste tööde hulka dreenide regulaarset pesemist. Hüdrauliline puhastamine on sobivam peenematel torudel, sest jämedatel on vee kulu suur. Puhastamine võib toimuda ilma torusse voolikut viimata või pesemisvooliku dreeni viimisega. Esimesel juhul pumbatakse torudesse täiendavalt vett, suletakse suue lastes torustikul täituda ning avatakse see hiljem lootes isepuhastusele või täidetakse torustik tekitades hiljem suudmes vaakumi suurendades sellega voolukiirust kuni 2...3m/s -ni. Sellega kasvab voolukiirus ning sete kantakse välja. See meetod annab tulemusi osalisel ummistumisel ning puhastusefekt pole kontrollitav. Mitmete uurijate arvates dreenide isepuhastusele loota ei või, sest enamuse ajast töötavad dreenid minimaalse vooluhulgaga või on kuivad. Kuival ajal kivistub sete dreenitorudesse ja kohati selle väljapesemine on raskendatud ka surveveega
annaabi.ee 
