poolt, teised astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ja moodustuvad lahustumatuid ühendeid, mis jäävad kivimi pooridesse, kolmas osa ühendeid lagunevad vabadeks ioonideks, mis veelgi kergemini osalevad keemilistes reaktsioonides kivimitega ja põhjavees lahustunud ühenditega. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega toimub samuti reostusainete kontsentratsiooni vähenemine. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks; kuna see toimub ainult looduslike faktorite arvel. Kuid see protsess ei või olla igavene, reostuse suure kontsentratsiooni ja pideva juurdevoolu puhul isepuhastusprotsessid nõrgenevad kuni lõpuks üldse ei lakka, kivimid täituvad reostusainetega ja reostuskolle hakkab järk-järgult suurenema. Põhjavee reostus võib olla mitut liiki, eristatakse bakteriaalset, keemilist, mehhaanilist, radioaktiivset ja termilist jne. põhjavee reostust.
· Vaid 3% maailma vetest on magevesi, ülejäänud 97% asub meredes ja ookeanides. · Suurimad magevee varud on jääliustikud · Sajast aastast 98 aastat püsivad vee molekulid ookeanis, 20 kuud jäätunult, umbes kaks nädalat jõgedes ja järvedes ning nädala atmosfääris. · Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett · 70% mageveest kulub põldude niisutamiseks. · Kui põhjavesi on reostatud, võib selle isepuhastumiseks kuluda sajandeid. · Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. · 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. · Inimene kaotab päevas väljaheidetega, higistamise ja naha kaudu aurustumise teel ligikaudu 3l vett. Ainevahetuses " toodab " keha vähem kui liiter vett. Puuduv osa tuleb joogiveega. · Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee
ja veekihtidele. Põhjavee isepuhastumine Pinnases astub reostunud vesi kontakti pinnaseosakeste, mineraalide ja mikroorganismidega. Osa reoaineid seotakse pinnaseosakeste poolt, osa astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ja moodustavad lahustumatuid ühendeid, mis jäävad kivimi pooridesse, kolmas osa ühendeid lagunevad vabadeks ioonideks, veeks ja gaasideks. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks. Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaseosakeste külge. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega väheneb reostusainete kontsentratsioon. Kui tegemist on olnud ühekordse reostusega, siis toimub lahjenemine maapinnalähedases veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Puhastumist lahjenemise läbi saab kiirendada reostunud vee väljapumpamise abil.
Reostunud põhjavee taastumine Pinnases astub reostunud vesi kontakti pinnaseosakeste, mineraalide ja mikroorganismidega. Osa reoaineid seotakse pinnaseosakeste poolt, osa astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ja moodustavad lahustumatuid ühendeid, mis jäävad kivimi pooridesse, kolmas osa ühendeid lagunevad vabadeks ioonideks, veeks ja gaasideks. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega väheneb reostusainete kontsentratsioon. Kui tegemist on olnud ühekordse reostusega, siis toimub lahjenemine maapinnalähedases veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Puhastumist lahjenemise läbi saab kiirendada reostunud vee väljapumpamise abil. Põldudelt lähtuva reostuse kontrolli all hoidmisel on oluline osa mullaviljakusel ja mulla puhastusvõime säilitamisel
annaabi.ee 
