Y. pseudotuberculosise looduslik reservuaar on närilised, metsloomad. Ta põhjustab gastroenteriiti, mesadeniiti, artriiti, septitseemiat. Diagnostika. Kasvavad enamikul söötmetest, selektiivselt võib isoleerimist võimendada pikaajaline säilitamine +4°C juures. Diagnostikas kasutatakse ka seroloogilisi meetodeid. Ravi ja profülaktika. Y. pestis: streptomütsiin (, tetratsükliin, klooramfenikool, TMP-SMX.) Sooleinfektsioonid: üldiselt iseparanevad. Aga üldiselt tundlikud laia spektriga tsefalosporiinidele, aminoglükosiididele, klooramfenikoolile, tetratsükliinidele, TMP-SMXile. Katku kontrolliks näriliste populatsiooni vähendamine, riskipopulatsiooni vaktsineerimine. Teiste infektsioonide kontrollis oluline korralik toiduvalmistamine. Saastunud vereproduktide kontrolliks usaldusväärne meetod puudub. Bakterid mõmm :) 05/06
rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Koosnevad fosfolipiididest ja valkudest. Kahes kihis – keskel fosfolipiidid (hüdrofoobne osa), kummalgi pool välisküljel valgu molekulid (hüdrofiilne osa), membraani sees erineva funktsiooniga valgud: transport, retseptor, ensüüm; Need membraanid on poolläbilaskvad – osa aineid läbivad membraane väga raskelt, teised väga kergelt, isegi kõrgema kontsentratsiooni suunas Membraanid on nö iseparanevad – membraani rebenedes organiseeruvad fosfolipiidid automaatselt uuesti. Ainete transport läbi membraanide Hüdrofoobse vahekihi tõttu ei pääse polaarsed molekulid membraanist läbi – selleks on vaja eraldi transportvalke ◦ Perifeersed valgud, retseptorvalgud, transportvalgud, pinna antigeenid, millel on hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad ◦ Transport on kas aktiivne või passiivne ◦ Iga molekuli transpordi