vähendada võrgu kvaliteedi. Valitud arhitektuurist oluliselt sõltub ka õpialgoritmi koonduvus (vt. peatükid 1.4, 2.2). 1.3.3 Iseorganiseeruvad närvivõrgud Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt. peatükk 1.4). Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. 12 Kohonen'i närvivõrk koosneb sisendvektorist (N sisendit x1 K x n ) ja ühest neuronite kihist, kus neuronid on
vähendada võrgu kvaliteedi. Valitud arhitektuurist oluliselt sõltub ka õpialgoritmi koonduvus (vt. peatükid 1.4, 2.2). 1.3.3 Iseorganiseeruvad närvivõrgud Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt. peatükk 1.4). Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. 12 Kohonen'i närvivõrk koosneb sisendvektorist (N sisendit x1 K x n ) ja ühest neuronite kihist, kus neuronid on
mõjutas tugevasti Ilya Prigogine´i (1917 2003) ettekujutusi ajast. 6 SKOLASTIKA (VI-XIII sajand) Usulise maailmavaate selgitamine loogika abil. Tähtsaim esindaja oli AQUINO THOMAS (12251274). Religiooni ja filosoofia ühendamine. Aquino Thomas sobitas Aristotelese metafüüsika kristliku maailmakäsitlusega. Esitas jumala olemasolu loogilise ,,tõestuse": maailm on seletatav esmase organisaatori kaudu. See ,,tõestus" pole aga kooskõlas iseorganiseeruva looduse ja kosmosega. RENESSANSS(14.16. sajand) Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Vaimne murrang. Tuldi tagasi antiikkultuuri juurde. Jumala asukoht muutus looduse keskseks. UUSAJA FILOSOOFIA (XVII-XX sajand) Saab alguse Inglismaalt seoses tööstusliku pöördega. Algusega on kõige tihedamalt seotud Francis Bacon. Kõikidele nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi. Mis on hea, see on ka kasulik (ja vastupidi).
See annab võimalust modelleerida reaalset dünaamilist protsesse. Seepärast nimetatakse neid tihti ka dünaamilisteks närvivõrkudeks. Nende närvivõrkude struktuuride matemaatiline kirjeldus on väga keeruline ja eksisteerib ainult lihtsa struktuuriga tagasisidestatud võrkude kohta. Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks. Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. Kohonen'i närvivõrk koosneb sisendvektorist (N sisendit ) ja ühest neuronite kihist. Seda kihti nimetatakse ka Kohonen'i kihiks. Iga sisend on seotud iga neuroni ühe sisendiga. ("igaüks igaühega"). Iga sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga. Kohonen'i võrgu iseõppemise protsessi jooksul leitakse niisugused kaalukoefitsientide väärtused, et sarnaste sisendvektori puhul maksimaalseks
annaabi.ee 
