Linnal oli ka oma saras, ehk maapiirkond, kus kehtis linnaõigus - Müüriga piiratud oli suurtel linnadel u. 200 edgarit, tallinas u. 30 - Suurlinnas 20 100 000 elanikku - Keskmised u. 10 000 kanti - Väikelinnad alla 2000 (neid u. 90%) - Linnad koosnesid vahel eriosadest, nagu Praha. Eri osad olid juriidiliselt iseseisvad üksused. Ka tallinnas toompea ja all-linn - Linna valitses raad see oli hiliskeskajale iseoomulik - Varakeskajal domineeris maahärra linnavalitsemine kui mõisavalitsemine - Linna eliit koosnes maavaldajatest, ametnikest - Alamaadel ja ministariaalid olid linnavalitsejad ja vabad elanikud - Kaupmehed esialgu eliiti ei kuulund - Alpidest põhjapool aadlikud olid linnustes, itaalias aga linnades - Itaalias kuulusid linnaümbruses oloevad alad linna alla need moodustasid Contadod. Tegemist oli linnriikidega
segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. 4 aastatuhandel e.m.a Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur, See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutati sammaset taladeks. Iseoomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruselise katuse vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Iseloomulik lement kivist ehituskunstis on müür. Suur Hiina müür. Materjale on skultpuuris kõikvõimlikke vahendeid, keraamika, kivi, pronks. Puu, elevandiluu, bambus. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi ja