-) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. -) Tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. -) Polotsüütides ja ovotsüütides on tänu krossingeverle erinevad geenid. -) Inimeste/embrüo rakud võivad olla kas haploidse või diploidse kromosoomistikuga. -) Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Enamiku loomaliikide isengite onogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus. -) Geneetilsed ja keskkonnateguri koos määrsavad ära eeldatava eluea. -) Klinilise surma puhul on veel võimalik inimest 5-7 minutit elustada. -) Eostega paljunemne on mittesuguline paljunemine. -) Viljastunud sugurakku nimetatakse sügoodiks. -) * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome. -) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi.
populatsioonis 10 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. Kvantitatiivseid tunnuseid iseloomustatakse kvantitatiivselt. Uurimise all on juhuslik osa populatsiooni isenditest ehk valim ning nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused kogu populatsiooni kohta. (X) Valimi keskmine: peab andma populatsiooni iseloomustava tüüpilise tunnuse keskmise väärtuse. Keskmise (X) leidmiseksliidetakse kõigi isengite andmed (Σxi) ja jagatakse need uuritud isendite arvuga (n). X= Σxi/n Modaalklass: väärtusklass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam isendeid. Nii nagu valimi keskmine iseloomustab ka modaalklass populatsiooni keskmist väärtust. Enamasti on kvantitatiivsete tunnuste väärtusi iseloomustav kõver keskmise väärtuse suhtes sümmeetriline. Sellist jaotust nimetatakse normaaljaotuseks, mille korral populatsiooni keskmine ja modaalklass langevad kokku jaotuskõvera keskele.
annaabi.ee 
