detailne struktuur ja fraasideks jaotumine, mis on omane dialektile. Liigispetsiifilised piirangud õppimisvõimes tagavad selle, et üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi laulu. Piiranguid on erinevat laadi: • sünnipärased “mudelid” linnu ajus. Sellises robustses mudelis on paika pandud laulu pikkus, sagedusala ja nootideks jaotus (nagu äsjases näiteski) • sotsiaalsed piirangud. Mõnede liikide noorlinnud näiteks on võimelised õppima ainult neilt isendeilt, kellega nad on otseselt sotsiaalsetes suhetes (näiteks ei suuda õppida kõlarist tulevat salvestatud laulu). Mõnel liigil toimub õppimine alles siis, kui nad on omandanud pesaterritooriumi (et sobitada oma laulu naabrite omaga). Õppimisvõime on liigiti väga erinev: • osa liikide häälitsuste arengus on õppimise osa tühine (nt tuvide kudrutus ja kukkede kiremine areneb normaalselt välja isegi kurdistatud isenditel) • osa liike suudavad omandada
sellest mööduda 2) vangistuses sündinud noored ahvid kartsid vähem ja hiilisid maost mööda toidu juurde 3) kui noortele ahvidele oli näidatud videot, kus mingi ahv kartis madu, ei julgenud nad enam maost mööduda 4) noortele ahvidele näidati videot, kus üks ahv kartis lillekimpu. Mao asemele ruumi keskele pandi lillekimp. Kuid seda noored ahvid ei kartnud ikkagi. Järeldused: noored reesusahvid õpivad madusid kartma teistelt isendeilt, kuid samas on neil eelsoodumus karta just madusid, mitte iga suvalist objekti. Pilk käitumise motivatsiooni uurimisse, selle põhimeetodid, suuna arengujooned. Siin kattuvad zooloogide(väliskeskkond, teised loomad), psühholoogide(meeled), füsioloogide(sisekeskkonna seisund), neurobioloogide(neuraalsed mehhanismid) huvid. Põhimeetodid: neurobioloogiline, „musta kasti“ meetod. Universaalne motivatsiooniteooria asendus arusaamisega, et mot. on kompleksne.
annaabi.ee 
