viib viimase vapustava hukkumiseni. Esijoones lembeteema inspireeris prantsuse heliloojat samanimelist ooperit looma. Margarete on traagilisemaid naiskujusid maailmakirjanduses. Faust kohtab nägusat leebivat neidu, kelle eluvaated on kujundanud usklik, kasin ja töönõudlik kodu. Selles elupiiratuses üllatab Faust teda oma vaimsuse ja välismaailma säraga. Tärganud armastusega liitub usaldus ja malbus. Ses puhtas loomuses pole ei kõhklust, isemeelsust ega kurja oletust. Hingepuhtus, mis Fausti kõidab, saab hukutaaks Margaretele endale. Tema seesmine elu on liialt tunnete ainuvõimuses, mõistuse ja tahte toeta. Fausti I osa lõpeb raskete ja traagiliste meeleolude lainetuses. Faust ja Mefistofeles iibivad Walpurgi ööl meelaste lõbustuste ja nõiatantsude keerises, Margareta aga ootab vanglas karistust. Südame vaba kutsed jälgides osutus ta süüdlaseks ühiskonna ees, kes karistab teda julma keskaja kombel
6. Nähes kuju noogutamas, sattus Sganarelle paanikasse, kuid don Juan ei uskunud seda, sest ta ei uskunud ka jumalasse nagu kõik teised tol ajal aga tegid, see tõestas don Juani isemeelsust ja erinevust teistest. 7. Dimanche tuli vanast ajast don Juani maksmata võlga tagasi nõudma, kuid don Juan päris temalt pidevalt küsimusi, laskmata tal rääkida ning siis sundis teda koduteele asuma.
Näitab orjade rasket elu. "Medeia" terve pere saab surma. Mutt tapab kõik ära. Ayschylose, Sophoklese ja Eurepidese erinev suhtumine jumalatesse Eurepidese teostes väljenduvad kirjaniku vaated usundile ja mütoloogiale. Kui A ja S püüdlesid mütol lugudest eemaldada või pehmendada tooreid, eemaletõukavaid jooni, toob E need eriti esile. Oraakleisse ja ennustustesse suhtub skeptiliselt. Kujutades traditsioonililisi jumalaid, kriipsutab poeet alla nende madalaid kirgi, isemeelsust, omavoli, julmust inimeste suhtes. Sophokles jumalaid eriti lavale ei too. Aischylos usub jumalike jõudude reaalsusesse ja nende osasse inimese elus. A-l saavad jumalad uue riigikorra õiguslike aluste kaitsjaiks ja sellega seoses tõstab ta esile inimese isikliku vastutuse ta vabalt valitud käitumise eest. Mitme kaasaja filosoofi eeskujul loob ta jumaluse üldistatud idee, mille jaoks ta säilitab Zeusi nime
annaabi.ee 
