--- Ja tema rind on otsekui maantee mägede vahel ja tal on seal nagu elevandiluust kuplid, ja õrnadest puusadest ääristatud kõht, otsekui õitsev lilleõis oma pehmete kurdudega, mis on üksteise peal ja pringid reied nagu pärlitest sambad, ja tuharad, mis laienevad otsekui kristallmeri või valgusemäed, ja tal on väikesed jalad ja käed, mis sarnanevad kullakangidega.'' Varasemas araabia kirjanduses ja luules on sageli juttu pirtsakast, isemeelselt, iseseisvast rikkast naisest, kes elab oma mõnuks, ei taha end siduda kindlalt ühegi mehega, reisib, pillab raha ja naudib elu. Eriline mõju oli naistel araabia varasemale luulele, mida iseloomustab mõtte ja tunde rafineeritus, rikas sõnavara ja hea stiilitunnetus. Islami tekkides ja levides kahanes araabia luule osa oluliselt, sest prohvet Muhamed oli selle kui paganliku usu väljendusvormi agar vastane. Madalamas seisuses naise olukord on kahtlemata vähem kadedustvääriv ja tüdruku
Skulptuuriga tegelemine tuli igatahes kasuks tema graafikale, andes tunda kindlas plastilise vormi tunnetuse. Paralleelselt skulptuuriga tegi Viiralt graafikat, kõigepealt muidugi joonistas. Viiralt õppis ka minevikukunstist. Orientatsiooniga saksa kaasaegsele ekspressionistlikule kunstile seltsis ,,Pallases" huvi ka saksa klassika, nimelt renessansimeistrite vastu eesotsas Albrecht Düreriga4. Düreri-vaimustus kajastub selgelt Viiralti 1920.1921. aasta pliiatsijoonistustes, milles valitseb isemeelselt sõlmilise joone stiihia. Ühtaegu on ses joones täpset vormi- ja karakteritunnetust. Vanameisterlikku võlu ananvad Viiralti joonistustele detailikordused põhikujundiga ühel lehel. Sageli on neiks käed, mille ,,kõnet" Viiralt peenelt tajus. Viiralti huvikeskmes on inimene, ent palju joonistab ta neil aastail ka maastikku, iseäranis armetuid Tartu aguleid, Emajõge lotjadega, Tartu turgu hobuste ja talumeestega. Sageli said
annaabi.ee 
