ning ei ole paljuski kooskõlas ühistuteooriaga. Kui tulundusühistud tegutsevad peamiselt oma liikmete heaolu silmas pidades ja püüavad maksimaalselt rahuldada oma liikmete vajadusi, siis mittetulundusühingud tegutsevad vahel ka heategevuslikel eesmärkidel üldistes huvides. Millistel kriteeriumidel püsib ühistegevuse idee? Millised on ühistegevuse väärtused? Ühistegevuse idee põhineb ühistu liikmete isemajandamisel, iseseisval vastutusel, demokraatial, võrdsusel, ühises omandis oleval varal ja solidaarsusel. Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi usuvad ühistute liikmed ühistute asutajate traditsioone järgides ühistegevuse rahvuslikesse väärtustesse, ühistute avatusse, sotsiaalsesse vastutusse ja aususse. Ühistutel on määrav tähendus ka kohalikus elus – nad on samal ajal ka ühiskonna teenistuses.
b. ootamise viiteaeg c. infotehnoloogiline viiteaeg d. * mõjuvuse viiteaeg Question 48 (1 point) Kaitsekulutuste vähendamine eelarves: a. on riigile alati kasulik b. * ei pruugi olla kasulik, kuna võib suureneda töötus ja väheneda erasektorisse laienevate tehnoloogiliste lahenduste arv c. on neutraalne ühiskonna suhtes, kuna keegi ei tea täpselt millega sõjavägi tegeleb d. on neutraalne ühiskonna suhtes, kuna sõjavägi on isemajandamisel Question 49 (1 point) Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete investeeringute lisamist? a. nihkub kohale a b. nihkub kohale b c. nihkub kohale c d. jääb endisele kohale C1, kuna autonoomsed investeeringud tarbimist ei mõjuta Question 50 (1 point) Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a
kultuurautonoomia kandjaiks olla okupeeriva riigi kolonistid, kui koloniseerimine tuvastatakse. § 4. KUTSEALADE OMAVALITSUS Kutsealade omavalitsus on spetsiifiline korporatiivne organisatsioon, mis ühendab antud elukutse (või nende grupi) esindajaid ja tegutseb nende huvides (arstid, advokaadid, meremehed jne). Tavaliselt moodustavad nad oma esindus- ja juhtiv-täitevorganid, korraldavad liikmete arvestuse. Rajaneb isemajandamisel ja omahaldusel, kuid kutseõpet võib toetada riik. Levinumad probleemid, mida nad lahendavad, on: 1) kutseala arendamine ja kutseõpetus (sh täiend- ning ümberõpe); 2) kutse-eetika; 3) kutsepropaganda korraldamine; 4) atesteerimise korraldamine; 5) sise- ja välissuhtlus sõsarorganisatsioonide ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitega; 6) liikmeskonna sotsiaalsed probleemid; 7) auküsimused (nn aukohtud).
annaabi.ee 
