Kõhulahtisusega kulgev mürgistus on tekitatud soolestikus produtseeritud enterotoksiinide poolt. Kõhulahtisus tekib 10-16h pärast söömist. Oksendamist põhjustavad toiduga sisse söödud emeetilised toksiinid, kliiniline pilt ilmneb 1-5h pärast saastunud toidu söömist. Esimest tüüpi põhjustavate toitude hulka kuuluvad liha ja lihatooted, supid, juurviljad ja pudingid. Teist tüüpi haigestumised on tingitud põhiliselt riisiroogade söömisest. Mõlemad tüübid on iselimiteeruvad ja haigus kestab keskmiselt 1-2 päeva. Harvadel juhtudel võivad mõlemad tüübid esineda samaaegselt. Erinevused 2 tüübi vahel on toodud allolevas tabelis 1 (Doyle et al., 2007). 9 Tabel 1. B. cereus’e toidutekkeliste haiguste võrdlus (Doyle et al., 2007) Omadus Kõhulahtisuse sündroom Emeetiline sündroom
Ümbriseta. 30 nm. Ikosaeedrilisel kapsiidil 12 pentameerset tippu, neis viis protomeerset valguühikut (VP0…4). Kapsiid püsiv kuumusele, detergentidele. Kui muud picornaviirused on happele resistentsed, siis rinoviirused mitte. RNA polüA saba suurendab infektiivsust. Ainult genoomist piisaks raku nakatamiseks. Optimaalne kasv 33 kraadi juures. Replikatsioon tsütoplasmas. Epidemioloogia. Tavalisim külmetuse ja ülemiste hingamisteede infektsioonide põhjustaja. Infektsioonid iselimiteeruvad, mittetõsised. Retseptor epiteeli-, B-lümfoblastoidsetel rakkudel ja fibroblastidel. Põhjustab kliinilist haigust ainult pooltel infitseeritutest. Virion on resistentne kuivamisele, detergentidele. Replikatsiooniks optimaalne temperatuur 33 kraadi. Ülekanne otsesel kontaktil käte või esemetega, sissehingamisel. Riskipopulatsioon: kõik vanused. Ülemaailmne, rohkem varasügisel, hiliskevadel (võimalik, et sotsiaalse mustri – kooliminek jms – tõttu, mitte viiruse omadustest).
annaabi.ee 
