Pesul omab praktilist tähtsust Na+- ioonide adsorptsioon, sest see toob kaasa leelise kadu pestud massiga. Vahutamine Vahutamine tekitab pesul suuri raskusi ( eriti trummelfiltritel ). On tingitud pindaktiivsetest ainetest, esmajärjekorras seebistunud vaik- ja rasvhapetest. Seebid vähendavad vee pindpinevust leelise ja õhu kokkupuutepinnal ja seetõttu adsorbeeruvad pinnakihis, moodustades tugevaid kilesid, mis ümbritsevad õhumulle. Musta leelise vaht on erakordselt püsiv. Isekustumine võib kesta ööpäeva ja isegi auruga töödeldud vaht võib seista veel 6 - 8 tundi. Vahuga võitlemise efektiivseks mooduseks on selliste pindaktiivsete ainete sisseviimine, mis on seebist suurema pindaktiivsusega, kuid moodustavad väiksema tugevusega kilesid. Selliste ainete hulka kuuluvad näit. silikoonühendid ja kõrgmolekulaarsed alkoholid. Nii näiteks annab hea tulemuse 0,1 kg siloksaani lisamine 1 t tselluloosi kohta. Puitmassi pleegitamine
Ise kaablistruktuurile ja materjalile kehtivaid tuleohutuse nõudeid on järgmised: · Kaabli tuleohutuse omadused ehk kuidas kaabel soodustab põlemist ja levitab teda · Põleva kaabli suitsueralduse hulk · Põleva kaabli poolt tekitatud suitsusignaalide sööbivus Kaabli tuleohutuse seisukohalt on Soomes pärimuslikkuselt olnud sisekaablitele isekustumise nõue. See on kergem IEC- standardi kohane nõue ja kõikide sisekaalbite miinimumnõue. Eraldi isekustumine katsetatakse kaablipäitega standardi IEC 60332-1 nõude kohaselt põlemiskatsega. Seda rängem nõue on kimbu isekustumine, kus tulekoormus on suurem. Selline olukord vastab reaalmontaazi puhul, kus kaablid on teineteise kõrval kaabliriiulil või redelitel. Kate tehakse standardi IEC 60332-3 kohaselt. Metoodika on esitatud joonis 3.7 l. IEC 60332-3 Kategooriad A (7 l/m ), B (3,5 l/m) ja C (1,5 l/m) Mittemetallilise aine koguse põhjal (l/m)
annaabi.ee 
